mai lõpp

Jälle on nädal mööda lipsanud. Midagi erilist teoksil ei olnud. Ilmad olid nädala lõpupoole suht jahedad, tuulised ja mitte väga mõnusad.

Käisin paar päeva raamatukogus, väikest tõlketööd tegemas, ajalehti-ajakirju lugemas ja end Eesti uudistega kurssi viimas.

Sattusin huvitavale artiklile ajakirjas Capital, kus lahati supermarketite omabrändide (à la Selveri jäätis või Säästumarketi õlu) lugu ja tulevikku. Nimelt on see jätkuvalt kasvav trend ja aastaks 2020 moodustavad need hinnanguliselt (Prantsuse) kogumüügist natuke üle 40%.

Kuna kulutused reklaamile jne puuduvad, siis suunatakse nende toodete arendamisse rohkem ressursse ning selle tulemusena on mitmed kauplusteketid välja tulnud lahenduste või toodetega, mis on innovaatilised ning edestavad (kvaliteediomadustelt) tavabränditooteid.

Kuna nende toodete hind on sageli (aga mitte alati) soodsam, siis tekib kindlasti kahtlus, kas vähem makstes saame ka vähemkvaliteetse toote? Lisaks käesolevale, leidsin ka paarist teisest tarbijaajakirjast artiklid, kus analüüsiti erinevaid tooteid nii tavatarbijate kui ka oma ala spetsialistide poolt ning üllatuslikult 2/3 juhtudest edestasid (nii maitseomadustelt, koostiselt kui väärtuselt) need odavamad tooted tuntud firmade omi.

Ostan ise sageli neid ökotooteid, kuna hinna-kvaliteedi suhe on paigas. Spets poodides on mahetooted kohati ikka üle mõistuse kallid; mõne asja puhul on vahe lausa kümnekordne, nii et ei kipu väga neid ostma.

Ühest artiklist leidsin, et minu eelistatud supermarketi pool-täistera mahejahu tunnistati teistest (tava- kui öko-omadega võrreldes) parimaks, nii et jee.

Nädalavahetusel midagi erilist me ka ette ei võtnud. Hommikuti käisime turul: laupäeval siis Sebastopolil ja pühapäeval vanalinnas. Maasikahooaeg on täies hoos; kohalikke tootjaid on juba mitmeid. Kahjuks on jällegi nii, et kohaliku toodangu hind on imporditud produktidega võrreldes paar korda kallim: 7 eur kilo 3 eur vastu. Paar nädalat tagasi leidsin supermarketist Prantsuse maasikaid 4 eur kg, aga turul on hinnad pea alati kõrgemad.

Ostsin esimest korda spinatit, sest juba mitu aega on peas mõlkunud mõte midagi spinatist teha. Poes on küll täiesti olemas valmis külmutatud spinat, ainult sulata ja kasuta, aga parem on ikka ise värskest, kohalikust toorainest teha.

Keetsin puhastatud lehti soolvees nii 5 minutit, siis ehmatasin külma veega (et värv säiliks), nõrutasin ja hautasin pannil natukese võiga. Nüüd ootab karbike külmkapis ja peagi on valmimas kas spinati-feta pirukas.

Pühapäeval tähistati siin emadepäeva; vastavasisulisi kaubanduslikke meenutusi võis juba kuu algusest siin-seal märgata. Hea päev oli lillemüüjatel ja mitmed pagari-kondiitriärid olid valmistanud spetsiaalselt selleks päevaks kooke jms. Kuu pärast on isadepäev ning lisaks on siin veel ka vanaemadepäev. Vanaisade päeva naljakal kombel aga pole. Diskrimineerimine või mis? :)

Interneti koha pealt niipalju, et ootasime siis kannatlikult 15 päeva, mis oli märgitud lepingusse maksimaalseks ajaks, et meie teenused aktiveeritaks. Laupäeva hommikul helistas Gui siis klienditeenindusse, sest firma esindusest öeldi, et nemad ei saa midagi teha. Kõnekeskuse töötaja ütles, et neil näitab, et meil on internet olemas. Gui selgitas, et me pole vastavat sms-i saanud ja livebox näitab, et ühendus puudub. Töötaja avastas siis, et jah, pole teil ühendust, aga ärge muretsege, päeva jooksul selle saate. Ütlesin kohe, et vaevalt see juhtub ja no muidugi nii see ongi, et oleme siiani ü-h-e-n-d-u-s-e-t-a !!!

Kuna härra korteriühistu president meile ise ei helistanud, nagu lubati, siis jällegi võttis Gui ise temaga ühendust. Mees polnud aga vapsee aru saanud, mis meil mureks on, ajas muudkui, et nemad parandasid kuu alguses ventilatsiooni ära ja kõik töötab. Daaah! Meil ongi just tänu sellele jama! Gui seletas siis talle uuesti kõik üle. Kuna härra elab ise hoopis kuskil kaugel, mitte Lille’s (meile natuke arusaamatu, miks on siinse ühenduse pealikuks keegi, kes pole üldse siitkandist ? aga no see selleks…) siis LUBAS ta võtta ühendust paari inimesega, kes tulevad asja kaema. Esmaspäeval sai 3 nädalat kui meil olukord hullemaks läks ja toas tuul vuhiseb.

Eile käisin Sex and the City 2 filmi esilinastusel. 2 aastat sai seda päeva oodatud. Olin juba sisuga natuke tutuvunud, nii et hullult üllatust ei olnud. Ma ei teagi, kas sellepärast, et nii hullult ootasin või mispärast, aga natuke jäi elamus oodatust lahjemaks. Kuidagi liiga pingutatud oli kohati; naljad jne. Aga no kokkuvõttes oli tore õhtu, naerda sai südamest ja nii tore oli jälle girl-powerit saada :)