Karamelliseeritud banaani- šokolaadikeeks

Väga hea retsept. Banaani maitse tuleb eriti hästi esile jahtunult ning selle eelnev töötlemine ongi selle keeksi saladus.

150 gr pehmet võid (Valio oma on kõige parem)

110 gr suhkrut

3 muna

160 gr jahu

1 tl küpsetuspulbrit

soola

vaniljet

2 küpset banaani

killuke võid

fariinisuhkrut (3 spl)

100 gr tumedat šokolaadi

Koori banaanid ja lõika nt seibideks. Sulata pannil tükk võid, lisa fariinisuhkur ja banaanid. Kuumuta, kuni banaanid pehmenevad. Lase jahtuda.

Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munad, vahusta. Lisa hoolikalt läbi segatud kuivainesegu ning hakitud šokolaad (ebakorrapärased tükid). Lisa banaanisegu, sega.

Küpseta keeksivormis 180 kraadi juures nii 45 min.

Naudi tassi tee kõrvale :)

kerge eelroog ja orsoto

Juba mõni nädal tagasi valmistasin õhtusöögi, kus kiidusõnu sai just eelroog. Tegemist väga kerge ja värske ampsuga. Lihtne, tervislik ja kiirelt valmistatav pealegi.

Retsepti idee pärineb suvise köögi raamatust, mida siis eestistasin :) Hea on serveerida rooga läbipaistvast kausist või klaasist, et näha erinevaid kihte/ koostisaineid.

Krabi-puuviljasalat
Vaja läheb:
(koguseid panna tunde järgi)

Lumekrabi
Greip
Kiivi
Hapukas õun (nt Granny Smith või veelgi parem, midagi vanaema õunaaiast)
Idusid (nt lutsern)
Sidrun
Oliiviõli
Sool, pipar
Sinepit

Lõika (kooritud, puhastatud) puuviljad suupärasteks tükkideks. Lao need oma soovi järgi kaussi/klaasi. Lumekrabi rebi nt ka parajateks tükkideks.
Sega kastmeks sidrunimahl, sinep, õli, soola ja pipraga maitsesta ka. Vala igale salatiportsule mõni lusikatäis.
Kõige peale pane idusid.


Kuna käes on jälle kõrvitsahooaeg, siis tuli jälle isu aasta tagasi esimest korda tehtud orsoto järele. Kuna tegemist on nii maitsva ja jällegi lihtsa, Eestipärase roaga, siis läheb retsept taas jagamisse ja värskendamisele.

Originaalretsept pärineb Roman Zaštšerinksilt, mida olen natuke jällegi enda järgi teinud (nt kitsejuustu välja jätnud).

Kõrvitsaorsoto
(kogused jällegi umbes-täpselt 3-4-5-le)

350 gr odrakruupe
400 gr kõrvitsat
2 loorberilehte
2 suuremat sibulat
2 küüslauguküünt
võid
oliiviõli
hapukat õunamahla
kuiva valget veini
mõnusa suitsuse mekiga sinki/ peekonit
kanapuljongit (nt Knorri uued puljongikontsentraadid)
sulatatud juustu (nt Atleet)
soola, pipart

Kruubid võib panna nt vette likku, siis keevad nad kiiremini (10 min 20 asemel).

Poti põhjas kuumuta tükk võid ja õli. Lisa hakitud küüslauk ja 1 sibul. Hauta keskmisel kuumusel klaasjaks. Lisa kõrvitsatükid (mida väikesemad, seda kiiremini jällegi läheb). Lase kaane all haududa nii 10-15 min. Siis lisa õunamahl ja puljong; nii palju, et kataks kõrvitsa. Lase veel haududa, kuni kõrvits on pehme. Püreeri segu.

Panegi keema kruubid; vette lisa loorberilehed ja sool. Kui valmis, kurna.

Nüüd tegutse nagu risoto puhul: pane pannile tükike võid ja sorts õli, hauta klaasjaks sibulatükid. Lisa kruubid ja prae neid natuke. Lisa vein, lase alkoholil aurustuda. Lisa osa kanapuljongist, lase sel kruupidesse imenduda. Lisa veel puljongit. Lisa kõrvitsapüree ja lase vedelikul auruda. Kui soovid veel kreemisust, lisa mõned lusikatäied sulatatud juustu. Lisa vajadusel soola.

Serveeri krõbedaks praetud peekoni/ singitükikestega ja värskelt jahvatatud pipraga.

Head isu!

Õunastruudel

Struudli mõte tekkis mul täiesti lambist, spontaanselt lausa võiks öelda. Naabri aiast sain paraja kotitäie parajalt hapukaid õunu ja sõbranna emalt laenatud Õunakookide raamat inspireerisid ahju kuumaks kütma ja käsi jahuseks tegema.

Struudel tundub üks igavesti keeruline küpsetis olema, aga jällegi pole tegelikult üldse nii. No hea küll, tegin seda vaid teist korda, aga mingit peavalu küll ei olnud. Kes vist macarone on proovinud teha, siis muu kõik on käkitegu :)

Jätsin välja rosinad, kuna mu kaas-saiasõltane neid ei armasta. Krõmpsuvat, sooja struudlit maitstes tekkis meil kohe järgmise struudli idee: kirsside ja kohupiimaga. Jaa.. külma piima veel juurde!

Sellest kogusest saab ühe korraliku piraka struudli; no 4-5 maiasmokka peaks saama oma magusalaksu kätte :)

taigen:
250 gr nisujahu
0,5-1 tl toiduäädikat
3 spl õli
soola
1 dl toasooja vett

täidis:
1 kg hapukaid õunu
1 sidruni mahl
80 gr suhkrut
1 tl (kuhjaga) kaneeli
100 gr võid
100 gr riivsaia
pintseldamiseks 100gr sulavõid

Kõigepealt siis see kardetud taigen, mis pole üldse keeruline.
Mõõda lauale või kaussi jahukogus, tee keskele süvend ja sinna vala eelnevalt segatud vesi, sool, õli ja äädikas. Sõtku hoolega kuni taigen on ühtlane, ei jää käte külge kinni ja pole sees jahutükke jne.
Pane nt enne sõtkumist keema pott veega. Kalla vesi ära, kuivata pott kiirelt ja siis aseta taignapallile see kuum pott peale. Lase 30 min nii seista. See lüke muudab taigna elastseks, mis on hilisemal rullimisel väga oluline, sest struudlitainas peab olema paberõhuke.

Rösti pannil võiga riivsai pruuniks. Jahuta.
Koori õunad, viiluta. Vala üle sidrunimahlaga ja siis suhkru-kaneeliseguga. Sega hoolsalt läbi.
Võib lisada muidugi ka rosinaid ja nt röstitud pähklitükid mekiksid ka hea.

Poole tunni möödudes rulli nt küpsetuspaberil tainas lahti, nii õhukeseks kui saad. Pane peale riivsaia segu, nii et äärtest u 5cm jääb vabaks. Siis peale õunaviilud, samamoodi nagu riivsaiasegu. Tõsta õunatükkidele peale taigna küljed, ja siis tagumine osa ja esimene osa. Õunatükid peavad ilusasti peidus olema.

Eelmine kord tegin sellist rullstruudlit, kus keerasin tainast rulli, aga see variant on oluliselt lihtsam. Pintselda pealt sulavõiga ja pane 200 kraadisesse ahju.
Küpsemiseks arvesta 40-45 minutit. Pintselda nii 10-minuti tagant struudlit võiga, see tagab, et küpsetis on tõesti krõbe.
Lase natuke jahtuda, võid sõeluda peale tuhksuhkrut.
Serveeri nt vaniljejäätisega, mis tasakaalustab hästi õunasisu hapukust.

kaneelisaiad

Lõpuks siis lubatud kaneelisaiade retsept. Tegemist tõesti hea taignaga, kuna isegi järgmisel päeval on saiakesed pehmed ja mitte kuivad (imelik on öelda mahlased:)

kogusest saab u poolteist plaaditäit (ise teen topeltkoguse ja õhtul küpsetades jääb hommikuks vaid taldrikutäis ehk alles :)

0,5 kg nisujahu
250 ml sooja vett (soovitavalt kloorivaba)
25 gr värsket pärmi
0,5 tl soola
3 spl suhkrut
3 spl majoneesi
4 spl toiduõli (päevalille)

Sega 230 ml vees sool ja suhkur, majonees. Lahusta pärm ülejäänud soojas vees, kalla kokku. Lisa jahu, sega hästi; lõpus lisa õli; sega veel hästi. Kata puhta rätikuga ja jäta kerkima sooja kohta kuni tainas on kahekordistunud (1- 1,5 h)

Kaneelirullideks vajad võid (sulatatud), suhkrut ja kaneeli- kõike tunde ja maitse järgi.
Rullid taigna jahusel laual lahti: mitte väga õhukeseks ega paksuks ja ühtlaseks. Määri peale või, raputa üle suhkru (mida läheb päris palju) ja kaneeliga.
Rulli toruks ja lõika parajad jupid; aseta ahjuplaadile (kui kannatust on, siis jätta kerkima natukeseks veel)
Määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 200-210 kraadi juures nii kümmekond minutit, kuniks saiad pealt kuldsed.
Lase natuke jahtuda ja raputa peale soovi korral tuhksuhkrut.
Naudi soojalt külma piimaga.

mustikajäätis

Mustikajäätis valmis suhteliselt spontaanselt. Pavlovatest oli jäänud üle korralik ports mustikaid, munakollaseid ning laupäevasest dineest pakk vahukoort. Kõik vajalik üheks õigeks jäätiseks, millest juba pikemat aega mõelnud olen.
Tulemus oli väga hea, võimalik et parim jäätis mis ise tehtud. Tekstuur jäi kergelt sorbetine, kerge; värv ja see õige mustikamaitse...

Koguseid panin umbes-täpselt, ehk suhkru- ja marjakogust võib vastavalt maitsele timmida.

500ml vahukoort (võib ka lahjema koorega teha)
Piima (u. poolteist klaasi)
5 suurt munakollast
suhkrut
vaniljet
mustikaid

Kuumuta koor, piim keemiseni. Siis jahuta. (koore läbikuumutamine jätab parema tulemuse, sest suhu ei jää rasvast järelmaitset).
Vahusta munakollased suhkru ja vaniljega. Lisa munavaht jahtunud (leigele) koorele, pidevalt segades või vispeldades. Siis kalla segu tagasi potti ja lase keskmisel kuumusel pakseneda, ise samaaegselt segades. See etapp vajab tähelepanu, sest liigselt kuumutades võib segu tükki tõmmata ja siis tuleb pikemalt vaeva näha, et neist lahti saada.
Tekstuurilt peaks jääma õige segu nii paksu hapukoore moodi.
Siis lase natuke jahtuda ja sega hulka mustikamammud. Hoia segu nt öö külmkapis ja järgmisel päeval valmista jäätis. Selleks pane segu lihtsalt sügavkülma ja sega seda iga 30min järel.
Kõige paremini maitseb isetehtud jäine maius samal päeval. Pikemalt seistes pole enam nii hea, aga seda probleemi ei peaks tekkima :)

mustikamuffid ja kukeseenepasta

Nonii, tervitused troopilisest Tallinnast!
Täiesti uskumatu, aga Eesti ilm kicks Prantsuse ilma ass-i ja mitte vähe. Nii et minu suvepuhkus on veninud natuke pikemaks kui algselt plaanitud.
Turult olen saanud juba paar korda neid imehäid kukeseeni, millest valmis superhea risotto, mis aga kahjuks jäi jäädvustamata ja seega postitan retsepti hiljem, sest kordusesse läheb see kohe kindlasti.
Mustikad on ka mu teised turulemmikud. Need olid väga sobivad seltsilised minu suve lemmikkoogi- Pavlova maasikapoiste kõrvale.
Nüüd siis tegin mustikamuffineid, retsept segu Goodfoodist ja bob'st. Tulemus postitamist ja kindlasti ka järeleproovimist väärt.

Mustikamuffid (saab 12tk)

100gr täistera nisujahu
200gr nisujahu
50 gr sulavõid
2 tl küpsetuspulbrit
poole sidruni koor ja 1 tl mahla
150gr heledat muscovado suhkrut (Marks& Spencerist nt)
1 küps väike banaan
2 toasooja muna
soola (0,5tl)
210 ml maitsestamata jogurtit
230 gr mustikaid (või tunde järgi)

Pane ahi 200 kraadile soojenema. Sega jahud küpsetuspulbriga, lisa sidrunikoor (küüri enne sidrun põhjalikult puhtaks). Eralda munakollased ja valged. Valged vahusta soolaga, kollased suhkruga. Banaan purusta kahvliga. Sega jahule juurde munakollasevaht, sidrunimahl, jogurt, mustikad, banaan ja lõpus ettevaatlikult valgevaht. Sega jällegi minimaalselt, isegi mõned jahused kohad võivad sisse jääda, need küpsemise ajal kaovad.
Küpseta nii paarkümmend minutit, kuna muffid valmis (testi hambatikuga).

Kukeseenepastast olen juba nii nädal või paar mõtteid mõlgutanud ja nüüd siis sain lõpuks tegudeni. Oli ootamist väärt ja mu maitsemeel ei pettunud mitte natukestki. Pigem oli raske mitte kogu potitäit ära süüa.

Koguseid arvestasin umbes-täpselt tunde järgi
Pastat (penne, linguine...mida eelistad)
Sibul
Küüslauguküüs
Võid
oliiviõli
Kukeseeni
Valget kuiva veini
Soola, pipart
Koort (vahu ikka, sest nii kreemist tulemust lahjemaga ei saa)

Puhasta kukeseened, lõika suuremad väikesemaks. Pane pannile ja prae vedelik välja, siis lisa võid ja õli. Lisa tükeldatud sibul, küüslauk, hauta kuni viimased ka pehmed. Lisa sorts valget veini, lase sel mõnusal aroomil oma meeli vallutada. Kuumuta mõned minutid.
Pasta keeda vastavalt juhisele al dente, kurna.
Kalla seened pastale, lisa koor, kuumuta madalamal kuumusel kuni koor pakseneb ja ümbritseb pastat. Maitsesta soola ja värskelt purustatud pipraga. Lisasin ka peterselli.

Puhkusel

Olen väikesel puhkusel Eestimaal, nii et seepärast polegi juba tükk aega siia blogisse midagi postitanud.
Peatse kohtumiseni ja head suvenautimist :)