Kilekotist ja muust

Täna pärastlõunal hotelli tagasi jõudes, sain aru, et meil on koristaja käinud, sest õudne lõhnapilv oli üleval. Hoidsin aknaid lahti nii palju kui suutsin, sest see lõhn hakkas lihtsalt nii hullult vastu. Ma ei saa aru, miks peab mingit haisu laskma tuppa, et puhas tunduks ja kas lihtsalt vaiba imemisest, tolmu võtmisest ja prügikoti tühjendamisest ei piisa? Minu arust meil siin küll ei haise, sest igal hommikul tuulutan harjumuspäraselt tuba ja peseme end ka (ehk liigagi) tihti.
Juhuslikult käis üks tädi meie juurest läbi, kontrollimas koristust ja ma tegin märkuse, et hullult lõhnab siin, et kas nad piserdavad midagi? Tädi näitas oma käes suurt pudelit ja kinnitas naeratusega, et jaa, me paneme jah et hästi lõhnaks. Palusin järgmine kord meile mitte seda piserdada, aga ma ei usu hästi, et nii see ka läheks (kuigi tädi pani selle ilusasti kirja ja puha).

Üldse häirivad mind paljud asjad, millest enne nt polnud suur probleemi.
Mõned näited, mis kohe meenuvad: siin hotellis ei ole võimalik prügi sorteerida. Ma olen sellega nii ära harjunud, et klaas, papp/paber, metall tuleb eraldi panna ja mu käsi täiesti tõrgub nüüd siin seda tegema: panema kõik ühte kotti kokku. Küsisin vastuvõtust ka sellekohast selgitust ja nad ei osanud ka öelda, miks neil ainult segaprügi kastid on. Imelik igatahes. Hakka või oma pudeleid tänavale välja pandud kottidesse sokutama..

Ega siinne prügisorteerimisüsteem tegelt ka väga efektiivne ei ole, kuigi prantslased on ise jube uhked, et neil täiega sorteeritakse ja isegi pandi-süsteemi pole vaja. Näiteks kõik jogurtitopsid jms ei lähe ümbertöötlusesse, vaid segaprügisse. Siin süüakse aga väga palju neid topsijogurteid, magustoite.. ja ma kujutan ette mis hunnik prügi ainuüksi sellest nt ühel lastega perel tuleb. Ja suuremas formaadis ja nt tetrapakis jogurteid ei eksisteeri, vähemalt mina pole leidnud. Ainult 500 gr kohupiim on õnneks olemas.

Klaaspudeleid (ja kilde) on ka tänavatel näha nii mõneski kohas. Eriti nt pärast nädalavahetusi ja pühasid. Minu arust oleks see pandi-süsteem siin küll ka omal kohal, sest siis nt need noored tänavainimesed, kes möödujatelt peenraha nuruvad, ei viskaks tühje pudeleid tänavale (puruks). Üldse peaksin vist nendest tegelastest eraldi artikli kirjutama.

Üldse kirjutama ajendas mind uudis Eesti meediast, kilekotikampaania kohta. Et kogutakse kilekotid kokku ja saad nende vastu riidest koti.
Minu meelest on selliseid aktsioone juba korraldatud (killerkott jne) Aga no ju siis polnud asjast kasu, et korratakse? (Prisma müüdavaim toode on kilekott)
Sellel kilekoti-asjal on nagu ikka mitu tahku.

Olen 100% nõus, et tuleb ( ja mitte tuleks) vähendada kilekottide ostmist (et kodus on terve kapi/sahtlitäis). Nagu kõiki plastikust tooteid (ja üldse vähem tarbida!). Lisaks sellele, et iga kord uus kilekott osta, mitte pakkida kõiki toiduaineid jm eraldi väikestesse kilekottidesse või siis kõik kokku ühte (ja hinnakleepsud ilusasti sellele kotile).

Viimane pühapäev turul käies võitlesin täiega nende pisikeste kottide vastu, millega mulle automaatselt köögivilju anti. Kuna mul neid vaja ei lähe, siis andsin neile koti tagasi ja panin lihtsalt ostud suurde kotti.
Üldse harjusin eelmisel korral Prantsusmaal olles ära sellega, et poodi minna oma kotiga. Alati on olemas autos ja käekotis ka, et mitte unustada. Siin mindi juba mitu aastat tagasi sellele süsteemile, et mitte pakkuda kassas kilekotte, vaid osta pikaajaline vastupidavast materjalist variant. Kui see on läbi kantud, siis saab selle sealsamas vahetada uue vastu.
Ja inimesed on sellega ära harjunud. Kuigi siiski on kassast natuke eemal täiesti olemas kilekotid ka (10 senti tk) ja osad inimesed, eriti linnas, ostavad neid. Nii et pole see süsteem veel ka laitmatu.

Samas prügi jaoks sobivad need poekotid ideaalselt ja milleks osta eraldi prügikotte? Ka need öko-kilekotid, mis on esiteks hästi kallid, ei ole üldse hea alternatiiv. Nimelt pidavat need teadjamate inimeste teatel prügimäel lagunedes palju rohkem mürgiseid gaase jms eritama, kuna ta ei saa sealsetes tingimustes normaalselt komposteeruda.
Prismal on minu meelest loodussõbralikud kilekotid pakkuda, mis on teistsugusest materjalist (vähem vastupidavad ka) aga samas peaksid kiiremini looduses lagunema ja väiksema negatiivse jäljega.

See kilekoti-teema pidavat olema esimene etapp ökoloogilise maailmavaate arenemisel. Et kõigepealt on kilekoti-teema, siis prügi ümbertöötlus jne. No ja vist ei saa edasi järgmisele levelile ka kui eelnev pole täidetud?
Igatahes minu arvates võiks kiiremini liikuda kui paar-kolm aastat samal pulgal istuda. Eestlased ometigi on ju vägagi innovaatilised ja julged muutustega kaasa minema ja mitte vanast kinni hoidma. Kas asi jääb tõesti laiskuse taha, et me ei taha oma peakest vaevata ja kehakest kurnata nende uute muredega. Parem lasta vanaviisi edasi?

Mis mind veel häirib, on see, kui palju mõttetut taarat ja pakendeid oleme sunnitud toodetega ostma. Nt minu lemmikute kahe lehma 4 jogurtitopsi ümber on pappümbris, samas kui võiks vajaliku info otse jogurtikaanele ju trükkida. Kodus võtan selle juba enne külmikusse minemist ära ja viskan ära. Milleks? Et ainult tarbijat meelitada toodet ilusate piltidega ostma? Hea toode ei vaja minu meelest aksessuaare (tuli meelde näide turult, kus üks kaupmees kaunistab oma puu- ja köögivilju elusate lilleõitega; (viimane kord nartsissidega) mind igatahes see ostma ei kutsu, pigem vastudpidi).

Olen mõelnud ka neile tootjatele kirjutada oma ettepanekutest, vähesema pakendamise ja suurema formaadi kohta. Tegelikult, tegin selle just teoks, lasen Guil vaid õhtul mu teksti üle vaadata, kuna mu prantsuse (kirja)keel longab veidi :)

Siis ajab mind närvi see, et ostan mingi toote ja see lihtsalt muutub väga kiiresti kasutuskõlbmatuks. Seda igas valdkonnas: riided, jalatsid, tehnika jne. Tõsiselt raske on leida nt sellist kampsunit, mis oleks normaalsest materjalist (puuvill, vill..) ja mis juba pärast esimest pesu põrandakaltsuks ei moonduks või siis tupsuliseks ei läheks (akrüül). Lisaks veel õmblusvead, ehk pärast pesu hoiavad õmblused täiega viltu ja asi seega enam seljas ei istu.
Pluss veel see teadmine, et meile hästi nahasõbraliku ja naturaalsena reklaamitud puuvill on vägagi saastatud produkt, mille tootmiseks kasutatakse liigselt väetisi ja pritsitakse erinevate mürkidega. Kui sinna lisada veel järgnev keemiline töötlus (et toode ladudes ja transpordiga nt hallitama ei läheks) siis kohe kindlasti ei ole tegemist kõige tervislikuma kehakattega. Vähemalt tuleks toode enne kandmist kindlasti pesta(ja soovitavalt 60-kraadises vees- milliseid tooteid võib enam üldse sellise kuumaga pesta? vaid linast?) ja isegi mitu korda, et vältida tundlikemail allergilisi reaktsioone.

Tegelikult on neid asju veel NII palju, mis mind igapäevaselt häirivad. Mõnede puhul saan midagi ise ära teha, teiste puhul võtab see aega ja energiat.
Lähen nüüd välja, sest päike paistab ja ma tunnen, et need puhtuse aroomid on mulle täiega ninasse imbunud.
Neil teemadel ma võingi seletama jääda ka :)