Mulle jäid meelde, isegi vist rohkem kui ehted, kompositsioonid, millele olid väärtuslikud aksessuaarid presenteeritud. Kasutatud oli igasuguseid tavaelus esinevaid asju, nt telefon, triikraud, naelad, svammid, erikujuline pasta.. Vitriinid olid värvitud erinevatesse toonidesse, tuues hästi välja just konkreetsed ehted (kivid).
Leidus ka normaalse/talutava hinnaga eksemplare; paljud ehteid maksid alla 100 eur. Neist kõige hinnalisem oli 13550 eur maksev pross "kala": natuke ühekroonisest suurem kalakujuline pross, (kollasest) kullast, 35 safiiriga, 3 valge teemantiga ja 9 kollase teemantiga. Ausalt öeldes, poleks ma seda küll kõige kallimaks pidanud. Asjatundmatu silm :)
Kahjuks pole mul näitusest fotojäädvustusi, kuna pilte teha ei võinud.
Pärastlõunal keetsin esimest korda moosi. Kuna eelmisest nädalast oli alles jäänud päris palju viigimarju, siis otsustasin need moosiks keeta, et eelkõige jõulude ajal siis seda foie gras'ga nautida.
Minu üllatuseks on moositegu palju lihtsam kui meelde jäänud. No ok, eks kogused on teised, sest vanaema tegi ikka ju mitukümmend purki korraga.
Kaalusin oma uue ja igati täkkesse läinud digitaalse köögikaaluga viigimarjad üle, sain kokku natuke üle poole kilo.
Lõikasin noaga "sabad" ära ja viilutasin neljaks. Lisasin u 500 gr pruuni suhkrut, segasin ja jätsin päevaks seisma. (segasin ka vahepeal mitu korda)
Järgmiseks päevaks oli suhkur ilusasti mahlaga segunenud, lisasin poole sidruni mahla, kokku sai mõnusalt kleepuv segu.
Lasin korra keema tõusta, siis panin kuumuse minimaalseks ja lasin nii podiseda u 1,5 h, kuni segu "moosiselt" kleepuvaks muutus.
Keetsin oma pisikesed 250gr (sinepi)purgid, kaaned, läbi; jätsin kuivama. Moosi panin kohe kuumalt purki, sulgesin korralikult ja jätsin akna taha jahtuma.
Linnast leidsin lõpuks ka kangapoe, kust sain ilusat ruudulist riiet, moosipurkide "kübarateks".
Ps. üks purk söödi järgmise päeva hommikusöögiks ära, ehk ikka mõni jõuab jõuluni vastu pidada :)
No comments:
Post a Comment