Käisid meil siis täna kaks meest katsel kaks paigaldamaks fiibrit. Muidugi see neil ei õnnestunud, sest keegi polnud vahepeal midagi teinud, et see nüüd õnnestuks. Ma ei saa aru, kes üldse saatis jälle need töömehed siia ja meile jälle uue lepingu jne, kui takistust kõrvaldatud pole?
Järjekordne näide tõsistest kommunikatsiooniprobleemidest Orange's.
Vanem onu oli vähemalt väga lahe, sõbralik ja arusaaja. Ta andis mulle isegi selle maja haldajafirma mingi bossi kontakti, mille ta meie majahoidjalt sai, kinnitusel, et ta seda meiega ei jaga. Onu ütleski, et tema käest pole ma neid andmeid saanud, aga ehk aitab see meil ventilatsioonimuret kiiremini lahendada. Koos kirusime kõik neid kinnisvarafirmasid, kes küll varmalt agentuuritasusid kasseerivad, aga kui nende poolt midagi vaja teha, siis on hoopis teised lood. Hea ikka, kui keegi vahel sind mõistab :)
Hommikul käisin jooksmas, kuigi ilm oli juba päris palav. Üks naine küsiski minult, kas mul palav pole; hehe, mul põhjamaine külm veri, nii et pole hullu midagi.
Eelmisel nädalal avastasin jooksuraja kõrvalt vaarikaid. Täiesti ilusad, suured, punased marjad. Muidugi noppisin kõik, mis valmis, endale kõhtu. Väga mõnus on joosta, kui suus vaarikamaitse on :)
Igatahes täna kiikasin jälle samasse kohta, ise mõeldes, et nagunii sealt täna saaki loota pole, kuna nädalavahetusel oli kindlasti keegi, kes ka vaarikamaias on. Aga nii see polnud, sest sain jälle korraliku peotäie päikesesoojasid mammusid. Igatahes hea motivatsioon end peagi jälle sinnakanti vedada ;)
Paar nädalat tagasi leidsin David Leibovitz'i kodulehelt kodujuustu tegemise õpetuse. Asi hakkas mind huvitama, kuna olen siinsest kaubandusvõrgust leidnud vaid ühe firma, kes seda pakub ja kahjuks pole selles neid mõnusaid suuri tükke, nagu nt Alma kodujuustus.
Nii tekkiski mul kohe soov asi järgi proovida.
Farmi poest varusin liitri toorpiima ja apteegist sain juustujuuretist. Esimene katse läks aga aia taha, sest miskipärast ei muutunud mu piimasegu isegi pärast 6. tundi kallerdavaks.
Mis siis ikka- uurime edasi.
Sain targemaks, et nõu peab olema kas klaasist või metallist (mitte alumiinium) ja toorpiim tuleb 70. kraadini kuumutada ja eemaldada pinnale kogunev koor, mis takistab tükikeste moodustumist.
Nende muudatuste tagajärjel õnnestus mul täna piim ilusasti kallerdavaks saada. Lõikasin segusse noaga ruudukujulised sälgud sisse ja kuumutasin veevanni kohal. Kuigi autor kirjutas, et see võtab vaid paar minutit aega, et tükid vedelikust eralduks, siis mina muidugi mõtlesin, et tahaks ikka neid suuri mahlaseid tükke ja kuumutasin natuke kauem.
Kallasin segu marlisse, et eralduks vedelik. Tahenev segu aga muutus palliks, mis oli ühe vägagi tuttava juustu moodi: mozzarella nimelt, oma natuke kiulise ja svammise, kummise struktuuriga. Mis siis ikka, panin selle pallikese vedelikuga karpi ja külmkappi jahenema. Tänane avastus siis, et kodujuustu asemel oskan ma hoopis mozzarellat teha.
Kahjuks mul pildimaterjal puudub, kuna meie uus fotokas on katki ja parandusse saadetud.
Kes tahab aga proovida kodujuustu teha, siis siit sain mina oma inspiratsiooni:
http://www.davidlebovitz.com/archives/2006/03/la_presure_home_1.html
No comments:
Post a Comment