Hommikul võitsin lambi supermarketi loteriiga täiesti korraliku jalka t-särgi. Ma pole vist kunagi midagi võitnud. No ja siis õhtul Gui tuli koju ja ütles, et sai sõnumi, et meie ühendus on aktiveeritud. Natuke jamamist ja ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui Delfi lahti lõi. No mul tõesõna käed värisesid heameelest ja rõõmukilked tulid iseenesest. 1 kuu, 3 nädalat ja 2 päeva ootamist ikkagi! Ühendus maailmaga on taastatud! :)
______
Juuni esimene nädal tõi meie rõõmuks ka suvisemaid ilmu. Nädala lõpupoole oli päeval pea 30 kraadi sooja, nii et lausa palav oli.
Kolmapäeva varahommikul käisin tööbüroos väikesel kohustuslikul koolitusel, teemaks takistused töö leidmisel. Peale minu oli osalejaid veel 4; kaks umbes minuvanust naist, 1 u. 30.-aastane mees ning üks vanem naine. Pärast sissejuhatavat, selgitavat juttu täitsime isikliku küsimustiku, millest siis hiljem selgus, millistel aladel meil abi vaja läheb. Sellele järgnes lahtirääkimine iga teema kohta. Ausalt polnud mul sellest paaritunnisest aktsioonist väga kasu, sest minu tööotsinguid takistab hetkel põhiliselt vaid internetiühenduse puudumine. Ühe huvitava fakti võrra sain küll targemaks, et 75% tööpakkumistest on “varjatud” ehk sellised, mida firmad ei kuuluta. Et tuleb ise sobivatele/potentsiaalsetele firmadele oma CV ja kaaskiri saata, kuna statistiliselt on võimalus tööd leida suurem. Ja et keskmiselt tuleb saata 100. kohta oma avaldus, et lõpuks töö saada. Jõudu!
Kolmapäeva õhtul hakkas mul kurk valutama ning järgmisel hommikul olin haige. Veetsin päeva sisuliselt magades, sest jaksu rohkemaks ei olnud. Ei teagi, kas tegu mingi viirusega või lihtsalt külmetusega. Seks ja linna filmi vaadates istus mu kõrval üks naine, kes pidevalt köhis, et tea kas sain temalt mingi toreda pisiku..
Tõbisest olekust hoolimata tegime laupäeval väljasõidu. Hommikul juba kella 7.30 ajal, kui pagariärisse jalutasin, oli väljas nii soe, et paras t-särgiga olla. Sõitsime nii 120 km kaugusele põhjarannikule, Côte d’Opale’i.
Maastik on seal maaliline, lauged künkad, haritud põllulapid, rannikul kohati päris kõrged kaljud.
Tegime esimese peatuse Wimereux, mis on väike šarmantne linnake, mis pulbitseb elust suvekuudel. Talvel võib seal mere ääres külma ja tuulega muidugi päris kõle olla. 
Meelde jäid kapitaolised kabiinid või kajutid, mis asusid kohe rannapromenaadil ning mis vastavalt omaniku maitse- või ilumeelele olid kaunistatud. Enamik muidugi värvitud valgeks-meresiniseks. Paar-kolm omanikku olid end oma pisikese putka ette rannatooli asutanud. Vahvad olid ka eriilmelised majad, millest osad andsid väikese lossi mõõtmed.
Siis tegime väikese jalutuskäigu liivaluidetel ja järgmiseks peatuseks oli Cap Gris-Nez ehk “hallnina tipp”, kust avanes lummav vaade merele. Natuke nägime ka Inglismaa rannikut, mis vaid natuke üle 30 km kaugusel. Paar päeva hiljem lugesin lehest, et see on popp koht pulmapiltide tegemiseks.
Lõunast piknikku pidasime natuke edasi sõites, Cap Blanc-Nez’l ehk valgenina tipus. See kriitvalgete kaljuseinaga rannikutipp oli veel kuulsam kui eelmine ning ka vaade 134 m kõrguselt oli tõesti ilus.
Ringsõidu lõpetasime Calais linna külastusega, kus oli uhke linnavalitsuse hoone ning lähedalasuvas pargis oli üles pandud huvitav selgitavate infotabloode ja ilusate looduspiltidega keskkonnateemaline fotonäitus (vabas õhus).
Pühapäeval ärkasime müristamise peale; väljas sadas ladinal. Õnneks oli õhk soe ning märjast hoolimata tegime tiiru vanalinna turule, kust tõime koju värskeid kartuleid ja nagu ikka, mune. Ostsime lähedalasuvast kondiitri-pagariärist (aux Merveilleux) paar koogikest, mis selle äri hittideks: iga pühapäev lookleb nende ukse taga tänavale pikk, nii 20.-25. inimesest koosenev saba.
Kuna seekord oli halb ilm oma töö teinud, siis saime lõpuks pikema ootamiseta ka need maitsvad koogid ära proovitud. Tegu kreemiga kaetud beseega, mis kaetud peenikese šokolaadipuruga. Arvasin, et kindlasti on see hästi rammus suutäis, aga üllatuseks oli kreem väga kerge ja õhuline ning ei jätnud suhu rasvast maiku. Nii et üks igati meeldiv pühapäevalõuna teekõrvane. Mõtlesin kohe, et peaks netist uurima, kas keegi ehk selle kreemi retsepti ka netti riputanud on, et saaks ise järgi teha., sest besee ja šokolaadilaastudega saab hakkama.
No comments:
Post a Comment