Tegemist ühe hästi lihtsa, maitsva ja suhteliselt väheste komponentidega roaga, mida saab sisuliselt teha, kui kodus midagi pole.
Gratineeritud tuunikala-pastaroog (3-4 -le)
250 gr pastat (penne, conchiglioni..)
1 tuunikalakonserv
1 väike purk (kooritud) tomateid
pool sidrunit
30 gr riivitud parmesani
4 spl paksu hapukoort
1-2 küüslauguküünt
värsket basiilikut
soola, pipart, õli
Keeda pasta vastavalt juhisele, al dente.
Pane ahi soojenema.
Haki tomatid; nõruta tuunikala ja haki väikesemateks tükkideks; koori ja haki küüslauk peenelt; haki basiilikulehed.
Kuumuta pannil natuke õli, lisa küüslauk ning kuumuta kergelt läbi. Lisa koor, sega ning lisa tomatid, kala. Maitsesta ja lase nii 5 min väikesel tulel seguneda.
Lisa segu kuuma pasta hulka, sega. Kalla segu ahjuvormi, puista peale parmesani (või mõnda muud juustu) ning lase grillrežiimil küpseda kuni roog on pealt natuke kuldne.
Serveeri värske salatiga.
Järgmine idee tuli mitme retsepti kombineerimisest Salatiraamatust. Kuskussi olen söönud vaid paaril korral ning miskipärast tekkis väga isu selle järgi. Salat valmib kiirelt, sobib hästi ka suurema nälja korral (nt pärast tööpäeva) ning on tervislik. Eelistasin köögiviljad läbi kuumutada, nii sain sooja salati.
Kuskussisalat köögiviljadega
(3-4 -le)
1,5 tassi (u 250 gr) kuskussi
1,5 tassi kuuma vett
2-3 spl balsamiäädikat
1 sidruni mahl (u 2 spl)
soola, pipart
5 spl oliiviõli
1 punane ja 1 kollane paprika
pool suvikõrvitsat
1 suur tomat
pool punast sibulat
4-5 šampinjoni
värsket basiilikut
Grilli pestud ja puhastatud paprikapoolikuid ahjus, koor ülespoole kuni see muutub mustaks või lööb lahti. Pane need siis kohe kas kilekotti või mõnda kaanega suletavasse karpi ja lase seista nii 10min. Siis koori need ja haki suupärasteks tükkideks.
Sega omavahel äädikas, sidrunimahl, sool, pipar, õli ja maitseained ning kuum vesi. Kalla see kuskussile, lase kaane all paisuda 5 min.
Pese, haki, (koori) köögiviljad ning kuumuta need kergelt vähese õliga pannil. Lisa kuskussile ning sega kõik läbi. Serveeri basiilikuga.
Tegin teisipäeva õhtul viimaks ise pestot. Juba mitu kuud sööks kasvõi iga õhtu pastat, kaaslaseks lihtsalt pesto või mõni köögiviljakaste.
Pesto hakkas mulle meeldima vist paar aastat tagasi, kui Itaalias ühest väikesepoolsest supermarketi kulinaariaosast selle ostsime.Oli teine hästi ilusat säravrohelist karva, mitte nagu need haledad purgi-omad; no ja maitse oli tipp-topp :) Teine hea avastus oli ka lihtsa karbiga müüdav trühvlikreem. Need olidki meie Itaalia puhkuse kõige paremateks kulinaarseteks elamusteks, sest kahjuks kõik söögikohad osutusid pettumuseks (naeruväärselt väikesed portsjonid ja/või maitsetu toit).
Niipalju siis meenutuseks...
Pestoks ostsin ilusa suure basiilikupoti juba eelmise nädala lõpus ning ka seedermänniseemnete leidmine osutus lihtsamaks kui metsapähklite soetamine. Miskipärast on hetkel need viimased juba nädalaid tavalistest toidupoodidest otsas.
Kuna mul uhmrit pole, siis kasutasin püreestamiseks oma mojito-nuia teist otsa ja suurt tassi. See variant töötas täitsa hästi, aga lõpus lasin kõik saumiksriga veel läbi. Tuli küll täitsa nagu see „õige“ pesto, ilus roheline ja mõnusa tugeva maitsega. Katsin pesto purgis oliiviõliga, mis pidavat seda hästi aitama säilitada, kuna kavatsen seda alles järgmisel päeval tarvitada. Läheb äkki veel paremaks? Mm..neelud juba käivad :)
Pesto sisse panin: suure poti basiilikulehti; riivitud parmesani; küüslauguküüs; seedermänniseemneid; soola ja oliiviõli. Koguseid arvestasin maitse ja tunde järgi; las iga pesto ollagi omamoodi.
Kirjutasin mõni aeg tagasi, et ostsin turult spinatit ja esimesest portsust tegin piruka. Retseptiks miksisin jälle omavahel mitmeid netiavarustest pärit variante.
Feta-spinatipirukas
Lehttainast
200 gr fetat
200-250 gr spinatit
1 sibul
õli
3 muna
koort/piima/hapukoort
soola, pipart, muskaati
seesamiseemneid
Koori, haki sibul ning prae see õliga kergelt läbi; lisa spinat ning kuumuta segu natuke.
Klopi munad kausis lahti, lisa vastavalt soovile koort, sega ja maitsesta.
Haki feta väikesteks tükkideks.
Pane lehttaigen pirukavormi; kalla taignale fetakiht, siis spinati-sibulasegu ja kalla see üle munaseguga. Katsin piruka ülejäänud taignaribadega ja peale raputasin seesamiseemneid. Küpseta ahjus kuni segu tahenenud; 200kraadi juures nii 30-40 min.
Maitseb hästi nii soojalt kui külmalt.
Värsket pastat polnud ma ise valmistanud. Tundus kuidagi keeruline olema. Aga siis hakkas mulle üks retsept (jällegi "Suvisest Köögist") nii meeldima, et tuli ära teha. Asi võtab küll natuke aega ja kannatust, nii et soovitaksin selle jätta pigem nädalavahetusele kui väsinud õhtusse. Korraga võib teha suurema portsu ja siis jäägi lihtsalt sügavkülmutada.
Maitsevad need ravioolid üllatavalt hästi; kasutasin pool-täisteranisujahu, sellest ka natuke harjumatu tumedam värv.
Ravioolid ricotta ja kuivatatud tomatitega
200 gr jahu
soola
2 suurt muna
1 spl päevalilleõli
250 gr ricottat
150 gr kuivatatud tomateid (õlis)
küüslauguküüs
soo, pipar
parmesani
tomatikastet
soola, pipart, (tšillipulbrit/ Tabasco kastet)
Sega jahu soolaga; tee keskele lohk, kuhu löö munad ja õli ning sega hästi kuni saad ühtlase taigna. Keera toidukilesse ja lase külmkapis seista tunnikese.
Koori, haki küüslauk peenelt; haki tomatid; sega kausis ricotta, lisa tomatid, küüslauk, maitsesta.
Rulli taigen jahusel laual hästi õhukeseks ning vajuta nt klaasi abil ümmargused kettad (u 8 cm). Pane keskele täidist ning vajuta kahvliga ääred kinni. Aseta valmis ravioolid teineteisest eemale ja kergelt jahusele pinnale, kuna kleepuvad hiljem kinni. Üle jäävad ravioolid võid asetada otse sügavkülma, nt küpsetuspaberile, kust saad need hiljem hõlpsalt kotti koguda.
Et kaste ravioole liialt jahutaks, kuumutasin seda kergelt ja maitsestasin.
Keeda ravioole soolaga maitsestatud vees 3 min; aseta maitsestatud tomatikastmega taldrikule/kaussi, lisa veel kastet, raputa peale parmesani ja naudi kohe.
No comments:
Post a Comment