köögiviljarisoto, jäätis, porgandid ja Bob

Viimasel ajal on kokkamises hoog sees: nii palju on ideid ja retsepte, mida proovida; turul on valik järjest laiem, mis seega tähendab ka oluliselt suurenenud ideede hulka. Ja ärgem unustagem fantastilist internetti, mis on ammendamatuks allikaks.

Nädalavahetusel käisin lausa mõlemal hommikul turul; minu rõõmuks on lõpuks lettidele jõudnud Prantsuse aprikoosid, mis lõhnavad imehästi ja väikesemad viljad vaid 1,5 eurose kilohinnaga. Kohalik maasikas maksab 6 eur kg; sama imporditud marja leidsin ka 2 eur-ga. Kirsid on valmis, ka väga head, kilohind 3-4 eur. Värske kartul 1,8 eur/kg.

Mitu päev oli risoto isu peal; lõpuks tegin sellise hästi kerge, köögiviljase variandi, mis valmis kiirelt ja nagu ikka, maitses hästi (muidu ma neid retsepte ju ei jagaks :)

Köögiviljarisoto

Risotoriisi (kogust arvesta sööjate järgi)
1 šalottsibul
võid
valget veini
kanapuljongit
Pool suvikõrvitsat
pool baklažaani
1 porgand
pool punast ja kollast paprikat
õli praadimiseks/wokkimiseks
Riivitud parmesani
Soola, pipart

Köögiviljad koorisin/hakkisin väikesteks kuubikuteks ja praadisin eraldi kergelt läbi. Hakitud šalottsibulat kuumutasin võiga kuni see muutus klaasjaks, siis lisasin riisi, segasin ja kuumutasin mõni minut. Siis lisandus sorts valget veini (ah see mõnus lõhnapahvak, mis vallandub!) ja keerasin kuumuse madalamaks ning lasin veinil aurustuda. Siis kallasin pannile natuke kuuma puljongit, lasin sel riisisse imenduda ning kordasin tegevust kuniks riis küps (kokku võttis nii 15-20 min). Riisile segasin juurde köögiviljatükid ning parmesani. Segasin ja maitsestasin.

Tegelikult juba nädal-paar tagasi võtsin lõpuks julguse kokku ja tegin oma lemmikmaiust- jäätist. Seda külma kreemi võiksin ma vist iga päev süüa. Esimeseks katsetuseks sai lihtne maasikajäätis kuumutamata koore variandiga. Oli tõesti lihtne: vahustada koor, lisada sellele kondentspiim, lisand ning segu külmutada. Muidugi tegin ise ka kondentspiima kuna ma pole seda siinsest kaubandusvõrgust leidnud. Tegelikult nüüd ühest hiinakate ärist isegi leidsin, aga seal oli nii palju E-d sees, et ei aitäh. Pealegi pole selle valmistamine sugugi keeruline. Piim ja suhkur potti, tund keetmist ja valmis ta ongi.

Siis tegin šokolaadijäätist, mis Gui'le meeldis, aga ise kirtsutasin nats nina, sest jättis suhu sellise kleepuva koorese meki. Lugesin hiljem netist, et kuumutamata koorest variandid ongi sellised.

Niisiis tuli mõne aja pärast katse 3, mis osutus eelmistest kõige maitsvamaks ning seega jagamist väärt. Pealegi on nende kahe kooslus võrratu ja hooajaline

Maasika-rabarberijäätis

350 ml koort (kohvi või vahu- ise tegin 15%-st)
3 suurt munakollast
u 50 gr suhkrut (vastavalt moka maiusele:)
Vaniljesuhkrut/essentsi
rabarberikeedist
maasikapüreed

Rabarberikeedise valmistasin juba mõni aeg varem; selleks võib siis kas lihtsalt keeta rabarberitükikesi (moosi)suhkruga või siis neid ahjus suhkruga röstida ja siis püreestada.
Maasikapüree tegin ka varem valmis, selleks siis lihtsalt maasikad suhkruga püreeks. Teadjamad aga soovitavad maasikaid glükoosiga segada, et see hiljem külmudes kristalle ei tekitaks ja seega tulemus parem. Minu tavalise suhkruga variant oli aga ka täiesti ok ja need paar kristallikest ei seganud maitsenaudingut.

Kuumutasin koore vaniljega, et see hakkas aurama, tõstsin kõrvale. (Kindlasti mitte keema lasta! ) Samal ajal vahustasin munakollased suhkruga. Nüüd tuli see keeruline osa: ettevaatlikult niristada kuum koor munasegu hulka, samal ajal segades. Siis läks see segu tagasi potti ning madalal kuumusel, pidevalt segades ootasin kuniks see paksenes. Samuti mitte keema lasta, kuna siis tõmbab muna tükki ja jäätis on rikutud. Et siis jälle selline pidevat tähelepanu ja hoolikust vajav etapp.
Siis jahutasin segu külmaveevannis ning panin külmkappi mõneks tunniks seisma (soovitavalt isegi ööks, aga mina nii kaua ei suutnud kannatada seekord). Siis segasin juurde rabarberikeedist (tunde järgi) ja segu läks sügavkülma. Kel jäätisemasin, sel vaeva vähem, aga kuna ma ei taha igast asjandusi endale muretseda, siis saab ka ilma hakkama. St vahustada segu iga poole tunni tagant. Eks vastavalt iga sügavkülma temperatuurile võtab lõpp-produkti saamine erinevalt aega; mul läks nö Itaalia/ masinajäätise tekstuuri saamiseks 3 h.
Pärast viimast vahustamist segasin juurde maasikapüree, mitte väga põhjalikult, et jääks kirjum, ja lasin veel natuke külmuda. Kõige parem on seda süüa samal päeval/õhtul, järgmisel päeval võtta karp varem välja sulama (aga ma kahtlen, kas jäätisefännide puhul selline variant käiku läheb:) )
Igatahes on nüüd jälle üks asi vähem, mida ainult poest hankida ja uute maitsete retseptid juba ootavad.

Sellest lihtsast, prantslaslikust salatist olen vist juba ka varem kirjutanud. Kuskilt blogist lugesin, et osad pariislased ei söö ühtegi köögivilja toorelt, ainukeseks erandiks carottes râpées.
Tutuvusin ise selle salatiga Gui ema vahendusel ja sattusin täielikku vaimustusse, mis ei taha siiani vaibuda.
Kuna värsked porgandid on valmis, tuli jälle uus hoog. Pealegi tasub porgandeid krõmpsutada, sest aitavad kahjulike kiirte eest kaitsta ja pruuniks saada ja jääda. Veel üks pluss on see, et õliga serveeritult omandab organism porganist neid vajalikke vitamiine palju efektiivsemalt, nii et riivid kätte ja salatile!

Prantsuse porgandisalat

porgandeid
peterselli
küüslaugiküüs
veiniäädikat
oliiviõli
(sinepit)
soola, pipart
Riivi puhastatud porgandid; haki küüslauk peenelt ja petersell ning lisa riivitud juurikatele. Sega kastmeks natuke (Dijoni) sinepit, 1 osa äädikat ja 2 osa õli, maitsesta soola, pipraga, sega korralikult kuni saad ühtlase segu. Kalla porganditele, sega läbi ning serveeri kohe (nt värske krõbeda saiaga). Võid serveerida ka hiljem, kuid siis lisa kaste vahetult enne serveerimist, et mahlad välja ei jookseks ja salat värkust ei kaotaks.

Raamatupoes sattus mulle kätte üks tore raamat, "Bob'i muffinid". Kuigi kokandusalaseid teoseid on siinses kaubandusvõrgus tuhandeid, igal teemal, igale kokkajatüübile, igale toidule jne oma raamat. Kuna internetist leiab aga nii palju rohkem ideid ja nii ei võta see ka riiulis ruumi, siis pole ma neid endale koju soetanud, v.a "Suvine Köök", mis on end igati õigustanud.
Aga tagasi Bob'i juurde.. Tegemist new yorklasega, kes nüüdseks elab Pariisis ja peab seal populaarset kohvikut, mille hittideks- üllatus-üllatus: muffinid. Nüüd ongi Bob oma parimad retseptid kaante vahele kogunud, et kõik saaks neid ka kodus teha. Bob'i arvates pannakse liiga palju rõhku muffinite välimusele ja maitse jäetakse tahaplaanile. Eks jah, praeguse cupcake-mood soosib just seda esimest, igasuguste uhkete glasuuride ja kaunistustega. (üks kuulsamaid cupcake'i tegijaid praegu Prantsusmaal, Chloe: http://www.cakechloes.com/ )
Kuna mina eelistan samuti lihtsust ja eelkõige maitset, siis olin intrigeeritud sissejuhatusest ja uurisin edasi. Tema retseptid tundusid kuidagi erinevad ja huvitavad. Kuigi ma suutsin ilma selle saamatuta koju tulla, leidsin netist Bob'i retseptid üles ja proovisin kohe järgi. Tulemuseks tõesti vist kõige paremad muffinid, mida ma söönud olen. Pirni-sidruni kooslus tekitas mingi uue huvitava maitsenüansi ja tekstuur oli super. Rohkem pole vist vaja lisada :)

Bob'i sidruni-mooniseemne-pirnimuffinid
(kogusest saab 12 hästi suurt muffinit)
320 gr jahu
3 tl mooniseemneid
1 tl soola
3 tl küpsetuspulbrit
(Pritsimata) sidrun (mahl ja koor)
150 gr suhkrut
125 gr pehmet võid
2 muna (toasooja)
210 ml jogurtit
200 gr (2,5 u) Williams pirne

Pane ahi 200 kraadile kuumenema.
Pese sidrun hoolikalt, riivi koor ja pressi mahl. Sega jahu, seemned, küpsetuspulber, sidrunikoor. Koori ja haki pirnid ning kalla peale sidrunimahl. Vahusta munavalged soolaga, seejärel tee sama munakollastega suhkruga. Sega kollastevaht kuivainetega, siis ettevaatlikult, vahtu rikkumata valged juurde ja siis pirnitükid. (NB! Sega minimaalselt; isegi kui taignasse jäävad mõned jahused kohad, pole sellest hullu, sest küpsemise ajal need kaovad. Liialt segades ei kerki muffinid nii hästi kui vaja. Seda tarkust loen igalt poolt, nii et tasub järgida.)
Täida muffinivormid 2/3 ulatuses ja küpseta nii 20-25 min kuniks need küpsed (katsu puutikuga).