Esimene nädal

Olen sel nädalal väga palju kõndinud. Liigagi vist, sest neljapäeva õhtul hakkas mul jalg valutama. Naljakast kohast, sääre eespoolt jalalabast natuke ülespoole. Mäletan, et Rootsis oli mul sama lugu, seal sai ka palju liigutud. Õnneks järgmisel päeval oli ok.

Linn on paraja suurusega, sest kõikjale jõuab jala ja paari päevaga sain orinteerumise ka paika. Gps töötab :)
Mulle tõesti meeldib, et inimesi, eriti noori on palju. Õhtuti on põhitänavad rahvast täis; inimesed istuvad kohvikutes, baarides. Elu, energia. Ca bouge! See kõik annab mulle ka energiat.
Ja tunnen end juba päris koduselt ja kindlalt. Eks avastamist ikka jätkub, aga põhikohad on selged. Erinevad linnaosad on muidugi oma näoga ja see kõik teebki selle linna huvitavaks.

Kolmapäeval käisin jälle vanalinnas, sinna tõmbab kohe. Ilm oli ka mõnus, päikeseline ja soe. Nagu vanalinnades tihtipeale, on seal mingi seletamatu šarm, mis võlub. Sealsetele tänavatele on koondunud kallimate brändide esinduspoed (isegi Louis Vuitton ja Hermés) ning disaini, kunstipoed. Leidsin väikese traditsioonilise turu ka.

Pärastlõunal uudistasin Gambetta tänavat (Wazemme piirkond). Sinna on koondunud odavamat sorti poed, discounterid jms. Kes otsib, leiab sealt vägagi hea hinnaga tooteid. Lihtsalt ettevaatust, et mitte osta odavuse tuhinas mingit mõttetut kräppi.

Inimesed on siin tõesti kenad. Seda märkab igal pool. Tänaval, kui inimesega silmside tekib, siis tavaliselt naeratatakse. Autojuhid lasevad jalakäijaid lahkelt üle tee. Kaupmehed on siiralt sõbralikud ja nendega on lust suhelda.

Neljapäeva hommikul käisin jälle Wazemme kirjul turul. Ostsin varajaseid kartuleid (Prantsuse omad) ja pool kilo maasikaid (Hispaaniast). Õhtuks sai keedukartult kurgi-tomati-hapukoore salatiga. Ja magustoiduks maasikaid šokolaadiga. Väga nämm oli :)

Nüüd siis meie kodu-otsingutest.
Kolmapäeva õhtul käisime Gui ja agendiga veel selles uues majas vanalinnas uudistamas. Vaatasime üle veel ühe korteri, mis oli ka päris ok. Neljas korrus, pika pikliku rõduga ja kööginurk oli eraldi, aknad tänava poole. Kuna valgust oli natuke vähem ja köök polnud väga praktiline, siis eelistasime siiski teist. Tahtsime veel üle vaadata suure terrassiga korteri, aga agendil olid korteri nr-d segi läinud (507 asemel 517), seega vaatasime seda väljast. Kodus arutasime veel Guiga ja otsustasime, et see verandaga pleiss on meie :)

Neljapäeva ennelõunal käisin Ann-Sophie'ga veel ühte korterit vaatamas. Asus tsipake linnast väljas ning suurim pluss oli aiake. Natuke vana olemisega ja hinnavahe uuega väike.

Käisime veel terrassiga korterit vaatamas. Sain veel kinnituse, et see on meie uus kodu. Mõte hakkas kohe jooksma, mis taimed kõik verandale kohe kasvama panna; kuidas Indi mõnuleks päikese käes ja uudistaks ringi; mis mööbel ja kuhu paigutada jne. Läksime kinnisvarabüroosse ja tegime eel-reserveeringu. Sealne agent ütles, et tulge laupäeval lõplikult registreerima, sest siis on lahtiste uste päev seal majas ja agentuuri hind -25%. Seletas ära ka, mis pabereid vaja läheb ja ütles, et pole pb. No super.

Laupäeva hommikul olime 5 min pärast avamist kohal. Meiega tegeles üks noor kutt. Kõik oli ok; ta arvas, et pole isegi käendajaid vaja, sest Gui palgaindeks tuli piisav. Me siiski palusime üle kontrollida, kuna meie eelmine kogemus ei olnud väga positiivne ja las olla neid pabereid rohkem kui vähem.
Lisaks arvas ta, et sissesaamisega võib minna kuni ülejärgmise nädalani. Et meie kausta, paberid kontrollib üle üks teine firma pluss 5. aprill on püha jne. Seletasime, et meil on hotell järgmise pühapäevani, et ehk saaks märkida, et meil suht kiire. Kutt ütles, et teeb omalt poolt mis saab.
Saime osad asjad juba alla kirjutatud, reserveering oli ametlikult tehtud. Jäi veel leping. Kutt aga ütles, et ta vabandab, aga tal kohtumine ja tema kolleeg tegeleb meiega lõpuni. Olime seal juba üle tunni olnud.
Ootasime veel umbes 10 min kuni teine agent vabanes. Küsisime temalt käendajate kohta üle. Ta ütles, et oi aga selle maja korterid on sellise seaduse all, et käendajaid ei arvestata ja palgaindeks peab olema vähemalt 3. Huhh, meil täpselt oligi 3. Korra käis juba jõnks läbi.
Siis küsis, millal Gui tööd alustas. Sel esmaspäeval. Aa.. siis te olete katseajal? Jah, neli kuud. Oi aga siis me teile seda korterit üürida ei saa.
Me ei suutnud seda lauset JÄLLE kuulda. Et mis mõttes?? Et oleme terve nädala jälle raisanud mittemillegi peale??? Oleme jälle nii lähedal ja uks läheb nina all kinni. Gui üritas seletada ka, et mis mõttes selline olukord? Miks keegi seda enne ei öelnud? Tüdruk ütles, et aa sorry, aga jah nii see on.

Kõndisin jälle lihtsalt välja, sest ei suutnud seal edasi istuda. Gui tuli ka. Helistasime kohe Ann-Sophie'le ja Gui jättis talle sõnumi, mis toimub.

Teel hotelli helistas Gui ühele kontaktile, kelle korterit pidime suht alguses vaatama minema, aga ajad ei sobinud. Juhtumisi oli ta täna just korterit näitamas. 40 min pärast olime seal. Korter asus rongijaama(de) läheduses, uus kvartal. Kõik oli muidu ok, seinad vajasid veidi värskendust. Eks on teine asi, näha uut korterit ja sellist, kus inimesed juba elanud. Köök oli väga ok, suure uue külmikuga, pliidi, ahju ja isegi nõudepesumasinaga.
Omanik oli väga sõbralik ja tore. Rääkisime päris pikalt ja tunda oli, et ta oli ka meist huvitatud. Ütles ka, et need bürood ja seadused on täiesti ebainimlikud ja haiged. Tema poolt saaks sisse kasvõi samal päeval; mingit agentuuritasu ega muud jura.

Tagasiteel helistas Ann-Sophie, kes oli ka suht šokeeritud; ta oli 45 min veetnud agentuuri direktoriga rääkides; et nendepoolne asjaajamine on vastuvõetamatu jne. Direktor lubas meie faili uuesti esmaspäevaks üle vaadata ja teada anda. Kuna me pabereid sinna ei jätnud, siis ta kolleeg sõitis meie juurest läbi ja viis need sinna. Et siis esmaspäeval kuuleb.

Olime psühholoogiliselt päris väsinud järjekordsest jamast. Mõtlesin, et no järelikult siis pole jälle meile see korter. Kuigi kurb, sest olime jälle mõtetes juba sisse kolinud ja kõik oli super.
Pärastlõunal sõitsime lähedalsusvasse linnakesse, kus oli ka Ikea. Tegime seal väikese tiiru, kuigi jah, mis sa vaatad mööblit kui kodugi veel ei ole.

Täna hommikul võtsime vastu otsuse, et KUI selle uue korteriga nad homme ütlevad, et kõik ok, siis jääme selle juurde. Kui aga peame veel ootama ja teadmatuses olema, siis võtame ühendust selle mehega, kelle korterit eile nägime ja kaupleme hinda alla. Kui ta nõus, siis võtame selle korteri.

Vot nii.
Hommikul jalutasin pagariärisse ja ostsin Guile (kes vormelit vaatas) pain au chocolat (šokolaadisai) ja endale šokolaaditükkidega pärmitaignast pikliku saia. Pole viga sellisel päeva algusel. Päike paistis ka :)

Siis käisime Wazemme turul. See oli täna veelgi suurem ja kirjum kui nädala sees. Ostsime igast köögivilju ja puuvilju. Unustasin kahjuks fotoka koju, aga järgmine kord tahaks kindlasti pilti ka teha. Järgmine kord tahaks koju lilli osta; need on tõesti hea hinnaga ja ilusad, värsked.

Päike on kahjuks pilve taha läinud ja tundub, et ilmajaama ennustus vihma kohta läheb tõeks. Vaatab, kas teeme väikese väljasõidu või ei.

Loodetavasti järgmine nädal tuleb korteri suhtes parem ja pettumusteta.