Viimased kaks nädalat möödusid uskumatul kiirusel. Nii palju tahaks teha ja näha ja isegi vähesest uneajast hoolimata ei jõudnud kõike plaanitut teoks teha.
Igatahes sain väga palju positiivseid emotsioone ja mälestusi! Aitäh teile kõigile!
Ene Rämmeld tõi hea võrdluse, et välismaal elades muutub kodumaa nagu armukeseks, kellega ei pea päevast päeva koos elama ja argipäeva jagama ning kellega kokku saades naudid igat hetke.
Nii see tõesti on, sest Eestist ära olles muutud tema suhtes palju positiivsemaks ja kaitsvamaks. Suured puudused ei tundugi enam nii hullud olema.
Eks sellise talve puhul polegi ju väga midagi vinguda ka või mis? Kuigi mulle tundus, et see lumerookimine on inimesed ära väsitanud; et ikka on põhjust nuriseda.
Hea, et sain ikka oma silmaga need hiigelhanged ka ära näha ja nati õlamusklit ka treenitud. Kes pole veel Harju mäele uisutama jõudnud, siis soovitan kuumalt kasvõi täna õhtul minna. Pärast võtta tassike Chai lattet ja/ või kreppe Nutellaga.
Tõesti super talv!
Sattusin tulema väga heal ajal, sest sain osa võtta ajaloolisest EKA viimasest peost. Olen vist ka hingelt eka-kas, sest nii positiivse energiaga ja inimestega peol pole enne käinud. Täiesti uskumatu kontsentratsioon sõbralikke naeratavaid nägusid.
Kuku klubi peod olid samuti täiesti super. Nagu pidutseks sõpradega.
Üldse tundub, et inimesed on nati sõbralikumaks muutunud, sest nii välismaalased kui kohalikud tõid nii mõnegi positiivse näite eestlaste paranenud suhtlemisoskusest/ tahtmisest.
Õppisin ühe igati praktilise peo-triki Gethelt ka. Alati on probleem, mida peol kotiga teha. Variant on selle ümber põrandal tantsu vihtuda, kuskile kõrvale tõsta või siis muretseda üleõla pika rihmaga variant. Kõige leidlikum on aga hoopis panna telefon, kaart, raha (garderoobinumber) saapasäärde. Eks muidugi oleneb saapa mudelist ka, aga minul toimis suurepäraselt :)
Tagasitulles õnneks Kopenhaagenis lumetormi polnud, nii et kõik läks ladusalt. Pariisis tervitas mind päike ja kevadiselt karge tuul. Rongini oli aega, nii et tegin väikese jalutuskäigu Seine kallastel. Natuke kurb oli näha tänaval sooja õhuga metooaukudel magavat kodutut nooremapoolset meest. Üldse on Pariisi lähistel päris palju papponnide kolooniaid ja telklaid (ning nende ümber prügimäed) neile, kel elukohta pole. Pariis ja selle ilu ja valu.
Rongis juhusin ühes kupees olema ema ja tema tütrega, kel oli mingi haigus. Muidugi sain selle naisega juttu rääkida, bienvenue à France :) Ma ei tea, mis haigus ta tütrel oli, aga tal pidavat kogu aeg nälg olema ja päevas lubatud kalorinormiks midagi üle 1000. Miskipärast osteti aga ikka reisile kaasa šokolaadi ja kui ema magama jäi, sõi tüdruk isukalt ära terve paki värvilisi suhkruga kaetud komme.
Kui Eestis üllatasin mina teisi, siis Guil oli mulle uudis, et sai eile Lille´i tööle. Nüüd läheb kibekiireks korteri otsimiseks ja kolimiseks. Finally!
Ma loodan, et meil seal Põhjas väga külm ei hakka. No krt Eestis oli mul -20 t-särk mantli all ja no ei olnud külm. Ja siin paar miinuskraadi, pika käisega t-särk, kampsun ja sama mantel.. no ja külm on! :)
Ja Eestis köetakse ikka korralikult. Sain aru, et ma ei pane segast, et mul siin jahe on pidevalt, sest Eestis ongi sees soojem. Kodudes kui ka nt kaubanduskeskustes. Ökoloogiliselt mõeldes on hea, et Prantsusmaal samuti ei tehta; enamus kütab ju elektriga. Hmm aga äkki on probleem hoopis soojapidavuses?
Täna on ilm samuti päikeseline; tegin hommikul mõnusa jooksutiiru tuttavatel radadel. Õhk on veelgi kevadisem, linnulaul valjem ja muru rohelisem. Nii kerge ja positiivne on olla. Ma loodan, et see energia, mis Eestist sain ei lahtu niipea.
Kallid teile kõigile!
No comments:
Post a Comment