Futuroscope

Eile käisime Poitiers'is. Sõitsime juba varakult ära, 7 läbi natuke, sest käisime ka Gui vanavanemate juurest läbi. Ajastus oli hea, sest vanaemal oli 87. sünnipäev. Ma loodan sama vanalt sama kõbus olla. Kingiks tegin eile õhtul vaarika-mandli keeksi. Kiideti heaks :)

Kui jutud räägitud, sõitsime natuke linnast väljas asuvasse atraktsiooniparki Futuroscope. Lõbustuspark kõlab ehk paremini. Gui leidis netist hea pakkumise ka, 25 eur odavamalt kui kohapealt ostes. Arutasime, et miks me juba enne sinna pole jõudnud, sest elasime ju pea aasta suht lähedal, aga no see selleks.
Ühesõnaga selline park, kus on ühendatud teadus ja meelelahutus. Nt oli seal juba aastaid tagasi võimalik vaadata 3D filme jm uudset. Park asub kokku 3-l hektaril. Arhitektuuriliselt huvitavad on ka sealsed hooned, futuristlikud.
Alustasime Tuleviku loomade safariga. Sõitsime rongi-tüüpi sõidukiga ja kandsime spets prille ja käe ümber asjandust. Esimesega nägime virtuaalseid loomi (taustad, maastikud vahetusid sõites) ja teisega saime neid toita. Oli rohkem lastele.

Siis läksime natuke elamusterikkamasse kohta, la Vienne Dynamique (ehk Dünaamiline Vienne) Istusime saalis (turvatud) toolidele, jällegi prillid ette ja vaatasime filmi. (Kuidas mees ärkab rongis üles ja on oma peatuse maha maganud ning peab oma pulma jõudma). Kõik, mida peategelane koges (tuul, rongisõit, hüppamine jne, kogesime meiegi. Kuna päris actioniks läks, siis saime korralikult läbiraputatud. Ja kui üks tegelane aevastas, siis saime meiegi surtsaka näkku. 4 korda.
Ühes saalis vaatasime loodusfilmi (Maailmameredel) ning läbipaistev ekraan oli ka meie jalge all (22 m). Päris hea oli ka 3D film Kosmosekäbestest.
Kosmiline Šokk oli õpetlik ja huvitav, rääkides planeetidest ja meie maa tekkeloost jms. Vaatasime seda mõnusas poollebavas asendis kuplikujuliselt ekraanilt (laest).
Selle aasta uus atraktsioon Arthur'i seiklus oli tehniliste probleemidega kimpus, aga kui teist korda uuesti läksime, siis kõik töötas. Istusime jällegi saalis, turvatud toolidel ning prillid ees. Seiklesime lepatriinu seljas läbi Arthuri võlumaa (see on mingi multikas, mida ma ei tea). Igatahes oli vägev kogemus ja tõesti tundus nagu olekski ise selle sees olnud. Raputas ka korralikult :)

Pärastlõunal pidasime väljas selle aasta teise pikniku. Ilm oli jälle super, päikeseline ja soe. Üldse oli ideaalne aeg seda parki külastada, sest rahvast pole veel ja ei pea järjekordades oma aega raiskama (nii hea oli neist pikkadest järjekorra-puudest vabalt mööda kõndida, ei taha mõelda, mis seal suvel toimub).

Käisime ka ökomaja vaatamas. Giid seletas meile ka, mis milleks ja miks. Tegemist oli 200 m2 ühekordse puumajaga (soojustatud villaga). Kõige mõnusam oli spatio ehk sisehoov, mida kattis klaasist kate, mida saab palavaga eemaldaga. Tänu sellele on majas hästi palju valgust ja soojust. Muidugi olid katusel päikesepaneelid ning vihmavesi kogunes maa-alusesse tsisterni.
Sisustatud oli maja kaasaegses minimalistlikus stiilis. Köögi seinal oli puuteekraan, kust sai kontrollida maja temperatuuri, energiatarbimist, kustutada ja põlema panna tulesid, avada ruloosid... Seda ka kodust eemal olles, oma mobiiliga. (Hmm. pole väga öko sellised gadgetid? Eks see rohkem mugavuse asi, et nt tund enne kojujõudmist paned kütte tööle ja saabud sooja majja)

Lisaks põrandaküttele (veega, mis käib boilerist läbi) oli talveks ka seapurugraanulitega töötav ahi. Duššinurk oli vägagi teistmoodi, sisuliselt kaks vastastikust seina keset tuba ning keskel valge alus. Ei ole väga praktiline, sest ma kujutan ette, kuidas terve tuba ujub.
Hea oli veel see, et aknaid oli palju (maast laeni klaas sisehoovi pool) lisaks katuseaknad.Kuna tegemist on moodulmajaga, siis sai soovi korral liigitada ka ühte seina, nt avada köök ja elutuba kui sõbrad külas on ja sulgeda magamistuba.
Tallinnas sai kunagi Rottermani kvartalis ka üht ökomaja vaatamas käidud. Seal oli vannitoas nt selline süsteem, et nö seebivesi läks wc loputamiseks. Väikesem oli vist ka see maja.

Päeva lõpu poole tegime veel raputava reisi ühe vana mehe meenutusse; Ameerika mäed vaheldumisi looduses (mere kohal, metsas, kanjonis..) liuglemisega. Raputas nii, et selgrool oli nats valus. Krdi vanamees! :)

Päris viimastena vaatasime 2. tenniseväljaku suuruselt ekraanilt filmi Louisianast ja hiljem Van Goghi'st. Mõlemad olid väga huvitavad ja nauditav oli nii suurelt ekraanilt pisemaidki detaile näha.

Kell 8 kui oli pimedaks läinud, vaatasime ära etenduse, kus oli kombineeritud laserid, purskkaevud, valgusefektid ja muusika. Päris korralik pooletunnine vaatemäng.

Päeva lõpuks olime täiesti läbiraputatud ja väsinud. Eks kõik need efektid väsitavad meeli. Aga oli väga huvitav ja samas ka õpetlik päev. Hea, et mitmelt poolt jooksis läbi looduse hoidmise ja kestva arengu joon.

Täna ärkasin järjekordselt vara, natuke 7 läbi. Uni läheb viimasel ajal iseenesest ära. Päike oli just tõusnud ning õhusoojuse järgi võis arvata, et tuleb soe päev. Tuligi, tõesti soe. Lausa suvesoe!
Kraadiklaas näitas lõuna paiku vilus 15 kraadi, aga päikese käes oli 20. Nii error oli välja minna lühikeste pükste ja t-särgiga. Võtsin ikka kerge dressika ka kaasa.
Hommikul kõndimas nägin esimest nurmenukku kraavipervel ja kannikesi tuleb aina juurde. Nartsissid on ka õide puhkenud ja tulbid ka. Ühes aias nägin 8-t väikest valget labradori kutsikat. Jah, kevad on lõpuks käes :)